Guajaav pärineb Ameerika kuumadest regioonidest, kus guajaavipuid on kultuurtaimena kasvatatud vähemalt 2000 aastat. 16. sajandil viisid Hispaania ja Portugali maadeavastajad guajaavi Indiasse ja Filipiinidele, kust see peagi levis ka teistele troopilistele ja subtroopilistele aladele, kirjutab Kodukiri.

Guajaavipuu paljuneb heades kasvutingimustes tormiliselt, moodustades suuri tihnikuid ja haarates enda alla karjamaid ja põlde. Guajav on pirnikujuline või ovaalne marivili, kaaludes sordist olenevalt keskmiselt 150 – 400 grammi.

Kest sisaldab ülirikkalikult C-vitamiini, kuid võib niisama söömiseks olla liiga kõva või tuim. Guajaavi meeldiv aroom on erakordselt tugev, seda tekitab eeterlik õli eugenool. Täisküpse viljaliha magushapu maitse meenutab ühtaegu maasikat ja pirni ning troopilisi puuvilju. Värskete guajaavide maitse on meeldivalt hapukas ja väga aromaatne. Nende tähtsus tõusis puuviljade hulgas oluliselt pärast seda, kui avastati, et viljad sisaldavad rohkesti C- ja A-vitamiini. Lisaks C-vitamminile sisaldab ka oluliselt kiudaineid.